{"id":230179,"date":"2020-10-05T12:32:28","date_gmt":"2020-10-05T11:32:28","guid":{"rendered":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/seitse-toitu-mida-soovad-onnelikud-inimesed\/"},"modified":"2020-10-05T12:32:28","modified_gmt":"2020-10-05T11:32:28","slug":"seitse-toitu-mida-soovad-onnelikud-inimesed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/seitse-toitu-mida-soovad-onnelikud-inimesed\/","title":{"rendered":"Seitse toitu, mida s\u00f6\u00f6vad \u00f5nnelikud inimesed"},"content":{"rendered":"\n

Virginia Woolf \u00fctles, et inimene ei suuda h\u00e4sti m\u00f5elda, h\u00e4sti armastada, h\u00e4sti magada enne, kui pole h\u00e4sti einestanud. Toidul on uskumatuid v\u00f5imeid panna meid end h\u00e4sti tundma. Toit v\u00f5ib teha \u00f5nnelikuks, kuid see ei piirdu ainult maitse omadustega. Toit sisaldab mikroelemente, mis m\u00f5jutavad meie keha ja ajutegevust. Heategevusorganisatsioon Mind, mis keskendub vaimse tervise k\u00fcsimustele, viis l\u00e4bi uuringu \u201cFood and Mind\u201d, millest selgus, et 90% inimestest m\u00e4rkas, et toitumise muutumine parandas olulisel m\u00e4\u00e4ral nende vaimset tervist. Tekib k\u00fcsimus, millised on need toidud, mida \u00f5nnelikud inimesed s\u00f6\u00f6vad?<\/p>\n\n\n\n

Tume \u0161okolaad<\/h2>\n\n\n\n

K\u00f5ik me oleme n\u00e4inud seda reklaami, kus naine v\u00f5tab \u00fche m\u00f5nusa \u0161okolaadi t\u00fckikeste ning kogeb t\u00f5elist maitsemeelte naudingut. Tegelikult ei ole selline reaktsioon reaalsusest kaugel. \u0160okolaad, eriti tume, intensiivne, k\u00f5rge kakaosisaldusega sisaldab \u00f5ndsusmolekuli anandamiidi. Anandamiid, on ajus toodetav \u00fclekandeaine, mis blokeerib ajutiselt selliseid \u201chalbu\u201d tundeid nagu valu ja depressioon. Seega \u0161okolaad on \u00f5nnelike inimeste toit!<\/p>\n\n\n\n

Anandamiidil on kanepiga sarnane toime, kuid teadlased rahustavad, \u0161okolaad on ikkagi mitmetes kordades leebem kui kanep. Heaolu, mis on tingitud \u0161okolaadist on m\u00f5jutatud veel kahest olulisest komponendist, mis aeglustavad anandamiidi loomulikku lagunemist, v\u00f5imaldades meie ajul seda toimainet koguda. Kui asjad l\u00e4hevad hapuks ja k\u00e4si liigub \u0161okolaadi suunas, siis suhtuge \u0161okolaadi s\u00f6\u00f6misse kui enese ravimisse, mitte ainult maitsemeelte ergutamisse. 30 grammi tumedat \u0161okolaadi aitab alandada stressihormooni taset kehas! Nii lihtne ja nii kasulik! (1,2,3)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Jogurt<\/h2>\n\n\n\n

Tervises\u00f5bralik jogurt ehk kreeka jogurt on rikastatud kasulike probiootiliste bakteritega, mis m\u00f5juvad h\u00e4sti meie soolestikule. Piimhappebakterid aitavad kaasa heale seedimisele ja toidus sisalduvate kiudainete lagundamisele. Uuringutes on kinnitust leidnud probiootikumide hea m\u00f5ju ka enesetundele.
Soolestikus elavate bakterite (mikrofloora) tasakaalustamatus m\u00f5jutab halvasti selliseid vaimse tervise seisundeid nagu depressioon ja \u00e4revus.

See fenomen v\u00f5ib olla seotud serotoniiniga ehk neurotransmitteriga, mida sageli nimetatakse “\u00f5nnelikkuse molekuliks”, sest just tal on oluline roll meie meeleolu s\u00e4ilitamisel. Paljud inimesed teavad, et sellised populaarsed antidepressandid nagu Prozac ja Celexa, t\u00f5stavad serotoniini taset ajus, kuid v\u00e4hem tuntud fakt on see, et umbes 95% keha serotoniinist toodavad meie soolebakterid! Hoidke oma serotoniini taset probiootilise jogurti abiga. Boonusena sisaldab jogurt ka valku, mis aitab hoida veresuhkru taset, energiat ja emotsioone tasakaalus. (4,5)<\/p>\n\n\n\n

Rasvane kala<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kalad, eriti rasvased liigid on omega<\/strong>–3<\/strong>–rasvhapete<\/strong> poolest rikkad<\/strong>. Makrell, heeringas, l\u00f5he, sardiinid, tuunikala ja krabi suurendavad oomega-3 taset. S\u00f6\u00f6miseks sobib v\u00e4rsked k\u00fclmutatud kuid ka konserveeritud kala – katsetage!<\/p>\n\n\n\n

Oomega-3-rasvhapped sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Oomega-3 alandab kolesteroolitaset ning kaitseb s\u00fcdamehaiguste, diabeedi ja v\u00e4hi eest. Oomega-3 rasvhapped suurendavad aju verevarustust ja hoiavad dopamiini taset k\u00f5rgel, mis omakorda parandab meeleolu ja kognitiivseid funktsioone.
Uuring, mis keskendus aju ja immuunsusele n\u00e4itas, et oomega-3 toidulisandeid tarvitavatel \u00f5pilastel v\u00e4henesid \u00e4revuss\u00fcmptomid lausa 20 protsendi v\u00f5rra. Madal oomega-3 tarbimine on seotud depressiooni s\u00fcmptomitega ja v\u00f5ib olla seotud isegi eakate inimeste suurenenud enesetapuriskiga. Depressiooni ennetamiseks v\u00f5i selle vastu v\u00f5itlemiseks proovige suurendada kala tarbimist v\u00f5i v\u00f5tke kasutusele Oomega-3 toidulisand<\/a>. (6,7)<\/p>\n\n\n\n

Banaanid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Banaanidel on depressiooni purustava supertoidu maine, kuna nad sisaldavad hulgaliselt L-tr\u00fcptofaani, mis on “\u00f5nneliku” keemilise serotoniini eelk\u00e4ija. L-tr\u00fcptofaan on asendamatu aminohape (see t\u00e4hendab, et organism ei saa seda piisavas koguses toota ja see tuleb saada toidust), mida muudab aju omakorda serotoniiniks. Kahjuks ajju j\u00f5uab ainult ligikaudu 1% meie toidu tr\u00fcptofaanist, seega need banaani viilud, mida te lisate igal hommikul pudrule juurde ei pruugi ilmtingimata imesid teha. (8) Neurotransmitterite puhul on siiski iga kogus oluline, nii et teie igap\u00e4evane banaan v\u00f5ib kindlasti abiks olla!<\/p>\n\n\n\n

Banaan pakatab B6-vitamiinist, mis aitab leevendada \u00e4revust ja stressi. K\u00fcpsed banaanid sisaldavad rikkalikult aminohapet t\u00fcrosiini, mis muutub dopamiiniks, neurotransmitteriks, mis aitab meil kogeda r\u00f5\u00f5mu ning hoiab energilisena ja motiveerituna. (9,10)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Karri<\/h2>\n\n\n\n

Soovite midagi v\u00fcrtsikamat? India on \u00fcks riikidest, kus on madalaim Alzheimeri t\u00f5be tase maailmas. See v\u00f5ib olla tingitud sellest, et India k\u00f6\u00f6gis kasutatakse toiduvalmistamisel kurkumit! Kurkum ei ole ainult koostisosa, mis annab karrile talle omase kollase v\u00e4rvi vaid tal on v\u00f5ime m\u00f5jutada aju tervist. Kurkum sisaldab kurkumiini, see on \u00fchend, mis on v\u00f5imeline t\u00f5stma neurotroofse faktori (BDNF) taset, mis kaitseb dementsuse ja depressiooni eest. Seega Vindaloo v\u00f5i m\u00f5ne muu indiap\u00e4rase roa s\u00f6\u00f6mine v\u00f5ib elule v\u00fcrtsi juurde lisada! (11)<\/p>\n\n\n\n

Kohv<\/h2>\n\n\n\n

\u201cEnne tassit\u00e4it kohvi \u00e4ra tule minuga isegi r\u00e4\u00e4kima\u201d. Hea uudis on see, et uuringud kinnitavad, et see pole vaid sinu halb k\u00e4itumine, vaid see on teadus! Kohv m\u00f5jutab paljusid keemilisi \u00fchendeid, mis aitavad meeleolu kontrollida – seega sulle ei tundu, et \u00fcks kohv v\u00f5ib t\u00f5epoolest sinu heaolu parandada.<\/p>\n\n\n\n

Kofeiin blokeerib adenosiiniretseptoreid, annab energialaengu ja peatab uimase oleku. Kofeiin t\u00f5stab dopamiini ja serotoniini taset, aidates meil ennast tunda r\u00f5\u00f5msana, teravamana ja erksamana. Uuringud on n\u00e4idanud, et kohv k\u00e4ivitab BDNF-i vabanemise ja loob neuroneid, mis tagavad aju parema funktsioneerimise ja isegi v\u00e4hendab depressiooni s\u00fcmptomeid. (12)<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5ldmari<\/h2>\n\n\n\n

P\u00f5ldmarjahooaeg on kohe-kohe algamas ja hekid on juba marjadest pungil, mis t\u00e4hendab seda, et praegu on hea v\u00f5imalus korjata omale looduslikke antidepressante! P\u00f5ldmarjades leiduvad lillad pigmendid on need, mis teevad selle marja eriliseks. Antots\u00fcaniinid on \u00fchendid, mis annavad p\u00f5ldmarjadele ja mustikatele iseloomuliku v\u00e4rvuse. Lisaks v\u00e4rvusele on nad ka antioks\u00fcdatiivse toimega ning aitavad eemaldavad ohtlikke v\u00e4hki p\u00f5hjustavaid vabu radikaale ja aitavad ajul toota dopamiini.

Dopamiini taseme langus v\u00f5ib vallandada depressiooni, nii et parema meeleolu saamisega s\u00f6\u00f6ge ohtralt marju. (10) Tervislik toit on \u00f5nnelik toit!<\/p>\n\n\n\n

Allikad:<\/p>\n\n\n\n

  1. Brain cannabinoids in chocolate E. di Tomaso, M. Beltramo, D. Piomelli, Nature, 382, 677-8 (1996)<\/li>
  2. Chocolate may mimic marijuana in brain. Chemical and Engineering News 74, 31 (1996).<\/li>
  3. Researchers say chocolate triggers feel-good chemicals (CNN, Linda Ciampa),  CNN, Feb. 14, 1996.<\/li>
  4. That gut feeling. Dr. Siri Carpenter American Psychological Association. September 2012, Vol 43, No. 8<\/li>
  5. Gut emotions \u2013 mechanisms of action of probiotics as novel therapeutic targets for depression and anxiety disorders.( CNS Neurol Disord Drug Targets. 2014;13(10):1770-86) Slyepchenko A, Carvalho AF, Cha DS, Kasper S, McIntyre RS1.<\/li>
  6. Effect of fish-oil supplementation on mental well-being in older subjects: a randomized, double-blind, placebo-controlled trial (American Journal for Clinical Nutrition 2008) Ondine van de Rest, Johanna M Geleijnse, Frans J Kok, Wija A van Staveren, Willibrord H Hoefnagels, Aartjan TF Beekman, and Lisette CPGM de Groot<\/li>
  7. Omega-3 supplementation lowers inflammation and anxiety in medical students: a randomized controlled trial.(Brain Behav Immun. 2011 Nov;25(8):1725-34. doi:10.1016) Kiecolt-Glaser JK1, Belury MA, Andridge R, Malarkey WB, Glaser R.<\/li>
  8. Richard, D. M., Dawes, M. A., Mathias, C. W., Acheson, A., Hill-Kapturczak, N., & Dougherty, D. M. (2009). L-Tryptophan: Basic Metabolic Functions, Behavioral Research and Therapeutic Indications. International journal of tryptophan research : IJTR<\/em>, 2<\/em>, 45\u201360. https:\/\/doi.org\/10.4137\/ijtr.s2129<\/li>
  9. http:\/\/neuro.psychiatryonline.org\/doi\/pdf\/10.1176\/jnp.2010.22.4.451.e25<\/a><\/li>
  10. The role of dopamine in mood disorders. Diehl DJ, Gershon S. Compr Psychiatry. 1992 Mar-Apr;33(2):115- 20.<\/li>
  11. Critical Examination of Studies on Curcumin for Depression (J Clin Psychiatry 2014;75(10):e1110\u2013e1112) Chittaranjan Andrade, MD<\/li>
  12. http:\/\/worldofcaffeine.com\/caffeine-and-neurotransmitters\/<\/a><\/li><\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Virginia Woolf \u00fctles, et inimene ei suuda h\u00e4sti m\u00f5elda, h\u00e4sti armastada, h\u00e4sti magada enne, kui pole h\u00e4sti einestanud. Toidul on uskumatuid v\u00f5imeid panna meid end h\u00e4sti tundma. Toit v\u00f5ib teha \u00f5nnelikuks, kuid see ei piirdu ainult maitse omadustega. Toit sisaldab mikroelemente, mis m\u00f5jutavad meie keha ja ajutegevust. Heategevusorganisatsioon Mind, mis keskendub vaimse tervise k\u00fcsimustele, viis…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":153097,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_kad_blocks_custom_css":"","_kad_blocks_head_custom_js":"","_kad_blocks_body_custom_js":"","_kad_blocks_footer_custom_js":"","_kad_post_transparent":"","_kad_post_title":"","_kad_post_layout":"","_kad_post_sidebar_id":"","_kad_post_content_style":"","_kad_post_vertical_padding":"","_kad_post_feature":"","_kad_post_feature_position":"","_kad_post_header":false,"_kad_post_footer":false,"_kad_post_classname":"","footnotes":""},"categories":[2812],"tags":[],"coauthors":[],"class_list":["post-230179","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et-ee"],"taxonomy_info":{"category":[{"value":2812,"label":"Uncategorized @et-ee"}]},"featured_image_src_large":["https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/7-alimentos-que-come-la-gente-feliz-01-1024x512.jpg",1024,512,true],"author_info":{"display_name":"David Pashley","author_link":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/author\/david\/"},"comment_info":0,"category_info":[{"term_id":2812,"name":"Uncategorized @et-ee","slug":"uncategorized-et-ee","term_group":0,"term_taxonomy_id":2812,"taxonomy":"category","description":"","parent":0,"count":36,"filter":"raw","cat_ID":2812,"category_count":36,"category_description":"","cat_name":"Uncategorized @et-ee","category_nicename":"uncategorized-et-ee","category_parent":0}],"tag_info":false,"wpml":{"language":"et-ee","is_original":true,"original_post_id":230179,"translations":{"et-ee":{"id":230179,"language":"et-ee","is_original":true}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230179","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=230179"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/230179\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/153097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=230179"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=230179"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=230179"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/eu.intelligentlabs.org\/et-ee\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=230179"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}